|
|
Selleks, et kaubad defineerida õieti ja välistada nende hilisem
ümbertegemine, peaks enne nende kirjeldamist läbi mõtlema:
millistes ühikutes kaupu laos hoitakse, müüakse, analüüsis vaadeldakse
Sellest sõltub, kui palju ja millised artiklid on vaja
defineerida ning kas on vaja kasutada alternatiivseid ühikuid
(vt. Erinevate ühikute kasutamine)
Kõige lihtsamas olukorras ostetakse ja müüakse
kaupa samades ühikutes. Näiteks, limonaad, mis ostetakse
sisse pudeliga, müüakse ka pudeliga. Sellises olukorras
kasutatakse laoühikuna seda sama ühikut, millega kaupa
käsitletatakse (n: pudel).
Kui aga ettevõtluses
toimub kauba töötlemine, see tähendab, et kaup
müüakse teistsugusena, kui sisse ostetatakse, võib
laoarvestuses kasutatav ühik erineda sellest, millisena kaup
tegelikult soetatakse. Võtame näiteks baari, kus toimub
alkoholi müük: alkohol, mis ostetakse pudelites, müüakse
cl-des. Sellisel juhul oleks mõistlik selline alkohol võtta
ka arvele cl-des. See tähendab, et laoartiklina defineeritakse
näiteks kaup "Vein cl" ühikuga "cl"
ja ühe pudeli ostmisel võetakse lattu 75 cl.
Lisaks sellele võib ühe ja sama kauba korral olla süsteemis
defineeritud eraldi artiklid laoarvestuse ja müümise
jaoks. Näiteks, klaaside ja pitsidega müüdavate
jookide korral võiks müügiühikuna kasutada
mitte "cl" (n: Viru valge cl), vaid defineerida iga
erineva klaasi mõõdu jaoks eraldi artiklid, mille ühik
on "tükk" (n: Viru valge 8cl, Viru valge 4cl).
Mõte seisneb selles, et esiteks on ostjale tšekki
vaadates arusaadavam, kas temaga on õieti arveldatud, teiseks
on teenindajatel endil selgem, millistes klaasides joogid välja
valada.
Näide: kui kaubad defineerida cl-des,
siis müümisel sisestatakse "8*Viru valge cl",
mille põhjal ei tee vahet kas klient soovis klaasi, kus on
8cl või 2 klaasi 4 cl-ga. Samal ajal on aga erinevate
klaasiartiklite korral see konkreetselt arusaadav: "Viru valge
8cl" või "2*Viru valge 4cl".
Kui müümise hetkel on erinevatel, kuid samas sarnastel kaupadel (n: ananassimahl, apelsinimahl, õunamahl jne.)
oluline vahet teha (ettekandjale teada andmiseks, mida valada), võib
ettevõtte analüüsi koha pealt olla see vähetähtis.
Sellises olukorra võib jällegi kasutada laoarvestuse ja
müümise jaoks erinevaid artikleid. See tähendab, et
kõik mahlad, mis sisse ostetakse, võetakse arvele
kaubana "Mahl", sõltumata sellest, et arve peal on
ananassi või õunamahl ning müümise jaoks
tehakse iga mahla jaoks eraldi artikkel.
NB! Lahenduse korral,
kus laoarvestuse jaoks on ühed artiklid ja müümise
jaoks teised, tuleb müügikaupade jaoks koostada
tootmisretseptid. Läbi nende retseptide võetakse müümise
ajal laost maha õige kaup ja õige kogus.
Kaupade puhul, mis on küll sarnased, kuid omavad siiski mingit
erinevat nüanssi (n: ühte sorti pliiatsid, mis on
erinevat värvi või erineva suurusega puidupakid), on
võimalik kasutada partiiarvestust (vt. Kauba arvestamine partiides). See tähendab, et
defineeritakse üks kaubaartikkel ja kauba erisus kajastatakse
partiis. Kui ettevõtja jaoks on oluline selliseid kaupu
siiski eraldi arvestada, tuleb kirjeldada eraldi kaubad ja kauba
erisus kajastatakse tema nimetuses (n: Pliiats punane, Kask
250*105*3).
milliseid koode kasutatakse
Sellest lähtuvalt täidetakse vastavad kooditabelid ja vajadusel koostatakse lisatabelid (vt. Kaubakoodide kasutamine).
milline on ettevõtte hinnapoliitika
Sõltuvalt hinnapoliitikast kasutatakse kas maksugruppe või
erinevaid hinnakirju (vt. Hindade kujundamine).
millised kaubad vajavad tootmist
Toodetavate kaupade jaoks
koostatakse tootmisretseptid ja automaatse tootmise jaoks (mooduli
Kassas olemasolul) lisatakse sellistele kaupadele vastav tunnus.
milliseid kaupu ühest või teisest kassast müüakse
Olukorras, kus ettevõttel on erinevad kassamüügi
kohad, kus müüakse erinevaid kaupu (n: toidupood,
elektritarvete pood) on võimalus saata kassadele vaid
neid kaupu, mida sealt müüakse. Kaupade eristamiseks võib
kasutada, kas spetsiaalset tunnust (n: "osakonnatunnus",
vt. Kaubagruppide moodustamine) või eraldi kooditabelit (vt.
Müügikoodid).
millist analüüsi kaupade kohta soovitakse
Sellest sõltuvalt defineeritakse kaubatunnused (vt.
Kaubagruppide moodustamine).
|