Puhkusetasude sisestusaken: "Puhkusetasude sisestamine" avaneb menüüvalikust: Palk -> Brutopalk -> Puhkusetasud:

Aken koosneb kahest osast:

• Ülemine osaehk päis, kus on kirjas dokumendi üldine info.
• Alumine osa, mis koosneb kahest infolehest:
  
  • Töötajad
  • Tasud

Aknal on kaks töönuppu:

• OK - pärast nupule vajutamist küsitakse kasutajalt "Kas salvestada puhkusetasud?". Vastuse "Jah" korral käskkiri salvestatakse ja kasutajalt küsitakse "Kas trükkida käskkiri?". Vastuse "Jah" korral trükitakse käskkiri otse printerile (ekraanil ei näidata).
• Katkesta - andmete sisestamine katkestatakse. Kui programmi poolt on tuvastatud kasutaja poolt tehtud muudatused, siis enne akna sulgemist küsitakse "Kas salvestada käskkiri?". Vastuse "Jah" korral käskkiri salvestatakse, vastuse "Ei" korral ei salvestata, "Katkesta" korral minnakse aktile tagasi.

Akti üleval paremas nurgas asub luubi-märk, millele vajutades kuvatakse ekraanile puhkuse-käskkirja kujundusvaade. Selle trükkimiseks tuleb vajutada printimis-märgile.

Dokumendi sisestamine

Käskkirja päisesse sisestatakse:

• Dok. nr.: - käskkirja number.
• Kuupäev - käskkirja kuupäev.
• Projekt - projekt, mille arvestusse käskkiri kuulub.
• Eeskiri - puhkusetasu arvutamisel kasutatav tasueeskiri. Arvutuseeskirja võib määrata ka iga töötaja lepingutingimustes, kuid kui ettevõttes kasutatakse kõikide töötajate puhul ühesugust arvestusmeetodit, siis võiks dokumentide seadistustes ära määrata kasutatava tasueeskirja ja sellisel juhul jääb kasutajal akti sisestamisel ära märkida lipuke: "Iga töötaja korral kasuta eeskirja" (tasueeskirja lahter on sellisel juhul juba täidetud).
• Märge - tühi andmeväli, kuhu saab vajadusel sisestada kirjelduse ehk märke käskkirjale.

Leht "Töötajad"

Sellele infolehele kantakse töötajad puhkuse perioodi ja arvestatud puhkusetasudega.

Tabelil on järgmised infoväljad:

• Tüüp - tüüp määrab ära millise puhkusega on tegemist.
  

  NB! Puhkuse tüübist sõltub nii puhkusepäevade ja puhkusereservi muutmine kui ka puhkusetasude arvutamine! Puhkuse tüübi määramine on kohustuslik!
  NB! Riigieelarve vahenditest hüvitatava lisapuhkuse sisestamisel tuleb puhkusetasude arvutamiseks täiendada programmiga kaasasolevaid puhkusetasude arvutamise eeskirju.
  
  Programmis vaadeldakse 5 liiki puhkust:

  • Põhipuhkus (PP), mis on töölepingu sõlmimisel fikseeritud puhkusepäevade arv tööaasta eest.
  • Lisapuhkus (LP) e. pikendatud põhipuhkus, mis lisandub põhipuhkusele kas seaduses või töölepingutingimustes fikseeritud alustel:
    Näiteks:
    
    • Riigieelarve vahenditest hüvitatavad täiendavad puhkepäevad:
      
      • Alaealistele
      • Invaliididele
      • Väikelaste vanematele
      • Tasuline puhkepäev lapsinvaliidi vanemale
    • Pikendatud põhipuhkus pedagoogikaspetsialistidele
    • Tervistkahjustavatel või eriiseloomuga töödel töötavatele inimestele (lendurid, meremehed jne.).
  • Vanemapuhkus (VP) ehk raseduspuhkus ja lapsehoolduspuhkus.
  • Täiendav puhkus (TP) ehk õppepuhkus ja osaliselt tasustatav puhkus.
  • Palgata puhkus (OP) ehk puhkus, mida töötajale võib tema soovil anda poolte kokkuleppel määratud ajaks.

  NB! Põhi- ja lisapuhkus fikseeritakse töölepingu kokkulepetes, nende kasutamise ja puhkusetasude reservi jälgimist aitab teostada programm!
  Vanema- , täiendav- ja palgata puhkust loetakse erakorralisteks puhkusteks, mida antakse kas tööandja- või töötajapoolse vajaduse tekkimisel!

• Perenimi - töötaja perenimi. Sisestatakse kas andmevälja käsitsi täites või töötajate kiirotsijat kasutades.
• Eesnimi - töötaja eesnimi. Sisestatakse kas andmevälja käsitsi täites või töötajate kiirotsijat kasutades. Täidetakse automaatselt kui perenimi on määratud.
• Leping - kui töötajal on ainult 1 aktiivne tööleping siis täidetakse andmeväli: "Leping" töötaja sisestamisel automaatselt. Kui töötajal on mitu töölepingut, siis tuleb kasutatava töölepingu number sisestada või valida lepingute kiirotsija poolt pakutavast loetelust.
• Algus - puhkuse alguskuupäev.
• Lõpp - puhkuse lõppkuupäev.
• Päevad - puhkusepäevade arv, mis leitakse sisestatud kuupäevade ja süsteemis fikseeritud riiklike pühade (kalender) põhjal. Võimalik on muuta vajadusel puhkusepäevade arvu.
  NB! Arvutuslikul teel leitud päevade arv saab erineda tegelikust ainult kalendri ebakorrektsuse (kas riiklikud pühad on sisestamata või pühade hulka on sisestatud ka teisi kalendripäevi) tõttu.
  NB! Päevade arvu muutmisel parandab programm automaatselt puhkuse lõppkuupäeva.
  Toimingu korrektsuse huvides on oluline päevade arvu õigsuse jälgimine.
• Päevapalk- keskmine päevapalk (arvutuslikul teel leitud), mille põhjal arvutatakse puhkusetasu summa.
• Summa - arvestatud puhkusetasu.

Keskmise päevapalga arvutamine

Keskmise päevapalga arvutamisel võetakse arvesse:

• tööjaama seadetes fikseeritud perioodi
• vaadeldava töölepingu raames fikseeritud töötasusid
• töölepingu registrikaardil või tööjaama seadetes fikseeritud töögraafikut ( normatiivse aja leidmiseks)

Programmi poolt leitakse tegelikult kaks keskmist päevatasu:

1. Puhkusetasude arvestusse võetavate tasude ja päevade leidmisel võetakse aluseks akti kuupäev. Nende numbrite põhjal arvutatud keskmine päevapalk näidatakse välja lahtris "Päevapalk".
2. Puhkusetasude arvestusse võetavate tasude ja päevade leidmisel võetakse aluseks puhkuse periood. Milliste summade pealt ja kuidas päevatasu on arvutatud, saab näha lahtrist "Päevapalk" avanevas keskmise töötasu leidmise aknast: "Keskmine töötasu".

Sellisel kahel viisil leitud keskmised päevapalgad võivad olla erinevad, kui käskkirja kuupäev ja puhkuse alguse kuupäev ei lange ühte kalendrikuusse. Kasutaja näeb sellisel juhul lahtris "Päevapalk" ühte summat ja kui avab nimetatud lahtrist abiakna, siis teist summat. Kumb summa on kasutaja jaoks õige, tuleb kasutajal endal otsustada. Programmi poolt leitud keskmist päevapalka on kasutajal võimalik muuta. Kui abiaknas leitud päevapalk on õige aga erineb lahtris "Päevapalk" näidatavast summast, siis abiakna sulgemisel "OK"-nupust kirjutatakse lahtris "Päevapalk" näidatud summa üle abiaknas leitud summaga.

Akna "Keskmine töötasu" kirjeldus

Selles aknas on võimalik programmi abiga leida töötaja kesmist päevapalka. Kui aken avatakse, on see täidetud informatsiooniga, mis on leitud lähtudes puhkuse ajast, tööjaama seadetes määratud puhkuse perioodist ja töötaja töögraafikust:

• Töötaja - passiivne andmeväli töötaja ees- ja perenimega.
• Leping - passiivne andmeväli valitud töölepingu numbriga.
• Kal.päevi - passiivne andmeväli määratud perioodi kalendripäevade arvuga, millest on maha arvestatud riiklikud pühad, puhkuse- ja haigusepäevad ning kui andmeväli avada noolega töönupust, siis näidatakse kalendripäevade detailne informatsioon.
• Periood - ajavahemik, mille palgalehti vaadeldakse.
  NB! Arvestusperioodi saab vajadusel muuta! Kui perioodi muudetakse, siis palgalehtede info värskendamiseks tuleb vajutada käsunupule "Otsi".
• Päevapalk - passiivne andmeväli, kus näidatakse vastavalt määratud perioodile keskmist päevatasu.
• Palgalehtede loetelu - loetelus näidatakse eespool määratud perioodi langevaid palgalehti. Iga palgalehe korral näidatakse palgalehe number, arvestusperiood ehk algus- ja lõppkuupäev, palgasumma, kalendripäevade arv palgalehel esitatud perioodis, töötasu brutosumma ja arvestuslikul teel leitud päevapalk kalendrikuus.

Aknal "Keskmine päevatasu" on kolm nuppu:

• Otsi - palgalehtede loetelu värskendatakse vastavalt perioodile.
• OK - abiaknas tehtud muudatused salvestatakse ja keskmine päevapalk tagastatakse andmevälja "Päevapalk".
• Katkesta - aken suletakse ilma salvestamata.

Kui viia hiirekursor abiakna otsingutulemuste tabeli kohale ja vajutada hiire parempoolset klahvi, siis avaneb menüü, millel on järgmised valikud:

• Kopeeri - rea kopeerimine
• Järjesta - võimalik info järjestamine tabelis palgalehe numbri, algus- ja lõppkuupäeva, palgasumma, kalendripäevade, töötasu ja päevapalga järgi

Leht "Tasud"

Sisestatud lisatasust ja kasutatud tasueeskirjast lähtuvalt konstrueeritakse töötaja palgainfot muutvad tasuread. Tasude lehel näidatakse tasuread töötajate lõikes. Tabelis asuvad järgmised lahtrid:

• Jnr - rea järjekorra number.
• Projekt - projekt, mille arvestusse tasud lähevad. Võetakse akti päisest, vajadusel võimalik muuta.
• Tasuliik - tasuliigi number.
• Eesnimi - öötaja eesnimi.
• Perenimi - töötaja perenimi.
• Leping - töölepingu number.
• Arvestatud - summa, mille võrra vastavat tasuliiki muudetakse.
• Kinni peetud - summa, mille võrra vastavat tasuliiki muudetakse.

NB! Kuna puhkusetasud on oma iseloomu poolest töötajatele arvestatud summad, siis üldjuhul asuvad need summad lahtris "Arvestatud".

Akna alumises vasakus nurgas asub passiivne andmeväli: "Nimi", kus näidatakse aktiveeritud real oleva tasuliigi nimetust.

NB! Tasuread peavad olema täidetud.