Raamatupidamise seaduse kohaselt on põhivara vara, mida
kasutatakse majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt
rohkem kui üks aasta. Põhivarana võetakse arvele
need asjad ja õigused, mis tõenäoliselt osalevad
tulevastel perioodidel tulu tekkimisel. Lähtudes olulisuse
printsiibist ei kapitaliseerita põhivarana väheväärtuslikke
varasid, isegi juhul, kui nende kasutusiga ületab ühte
aastat. Ettevõte kehtestab oma raamatupidamise
sise-eeskirjades alampiiri, millest kõrgema soetusmaksumusega
varasid tuleb kapitaliseerida põhivarana ja madalamaga kanda
kulusse nende kasutuselevõtmise hetkel. Väheväärtusliku
pika kasutuseaga varade üle võib vajadusel arvestust
pidada bilansiväliselt.
Materiaalset ja immateriaalset põhivara
kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud
akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest
tulenevad allahindlused.
Põhivara arvestuse ühikuks on inventariobjekt: üksikese, lõpetatud
ehitis või esemete komplekt. Igale inventariobjektile avatakse
inventarikaart. Inventarikaardil kajastatakse põhivaraobjekti
nimetus, soetusmaksumus, soetamise aeg,
raamatupidamisamortisatsiooni norm, parendamise ja täiendamise
kulud, väljalangemise aeg ja põhjus.
NB! Iga inventarikaart tähistab ühte objekti ja seega pole
inventari puhul võimalik opereerida kogustega. Sarnaste
põhivaraobjektide korral tuleb iga objekti jaoks avada eraldi
inventarikaart. On võimalik defineerida põhivaraobjekt
ka komplektina ning lisada vastav informatsioon inventarikaardi
märkesse, kuid sellisel juhul on komplektist ühe objektiga
opereerimisel vaja teha lisaarvutusi.
Põhivaramooduli litsentseerimine